Viljapuud ja Marjapõõsad, Viinapuu, Zilga. Marjad: väikesevõitu, ümmargused, sinised, halli vahakirmega, seemnetega. Sobivad seguveinide valmistamiseks. Viljaliha: veidi sültja sisuga, meenutab sinika maitset. Tolmeldus: tolmleb ka oma õietolmuga. Põõsas: annab saaki ka ilma kujunduslõikuseta. Sobib hästi vertikaalhaljastusse oma dekoratiivse

Viinapuu õue või kasvuhoonesse? Harri Poom, Saare-Tõrvaaugu aiand Viinapuud on sel sajandil nii hobi- kui ka profiaednike seas jõudsalt populaarsust kogunud, ja õigusega. Ka Eesti päris omad viinamarjasordid ei tohiks enam mägede taga olla. Seni on meil tuntuim ja koduaedades enim kasvatatav sort lätlaste ‘Zilga’. Viinamarjakasvatus on hobiaednike seas nii populaarseks muutunud, et

Katmata talvituvad Kesk-Eestis kenasti vaid mõned üksikud sordid, kellele isegi –35º veel haiget ei tee (nt ‘Zilga’ ja ‘Hasanski sladki’). Viljapuud ja Marjapõõsad, Viinapuu, Zilga. Marjad: väikesevõitu, ümmargused, sinised, halli vahakirmega, seemnetega. Sobivad seguveinide valmistamiseks.

Viinapuu zilga

Vitis 'Zilga'. 4,06 €. Grapes - Vitis labrusca 'Zilga'. #Zilga #druvor #grapes poteter og alle druer. er så imponert av druene mine.

Mullastiku suhtes on viinapuu vähenõudlik. Taimede istutuskaugus seinast peaks olema vähemalt 0,3 m, vahekaugus taimede vahel 1 - 1,5 m. Üks viinapuu vajab minimaalselt 1 - 2 m2 kasvupinda. Sobivaim istutusaeg on mai - juuni. Kottides olevaid taimi võib istutada igal ajal!

Taimede istutuskaugus seinast peaks olema vähemalt 0,3 m, vahekaugus taimede vahel 1 - 1,5 m. Üks viinapuu vajab minimaalselt 1 - 2 m2 kasvupinda. Sobivaim istutusaeg on mai - juuni.

18. elokuu 2016 Parhaiten oloihimme sopeutuvat baltialaiset ja pohjoisamerikkalaiset lajikkeet, kuten 'Zilga', 'Somerset Seedless' ja 'Beta'. Teksti.

#zilga #hasanskisladki Beskar vår staketdruva 'Zilga' häromdagen. Den har nu växt i 9år i zon 5 vid en husvägg i sögerläge och börjar bli riktigt kraftig. Vi beskär den alltid ganska Meie Eesti viinamarja veini “SULBI PUNANE” (Rondo, Hasanski, Zilga) saab maitsta Tartus @detollybaar #detolly Lisaks veinile saab naistepäevaks Förädlingsarbetet strävar till att ta fram kommersiellt lönsamma sorter av vindruva som klarar av inlandsklimatet i Östeuropa. En av dessa sorter, bl a 'Zilga' har på Trädgårdsföreningen i Göteborg förra året. Och hon är precis lika perfekt som jag hade hoppats! Ett extra plus… Виноград "Зилга" (Vitis 'Zilga' Финляндия) -25C. Kasvuhoonesse.

Powered by Create your own unique website with customizable Viinapuude lõikamine toimub sügisel, kui lehed on langenud. Aja valik sõltub sordi külmakindlusest. Külmakindlad sordid nagu 'Hasanski Sladki' või 'Zilga', võib jätta sügisel lõikamata ja lõigata alles kevadel võrsete 2 lehe faasis, kui mahlavool on lõppenud.
Vadret i gavle

Amuuri viinapuu marjad on aga nii väikesed ja hapud, et neist viinapuu ( Parthenocissus). Amuuri vii- 'Zilga' halli vahakirmega kaetud si- nised marjad on Hundar är tillåtna. ja ja ja ja nej ja nej. Språk estniska ryska engelska finska. Clematis Recta.

Sort on saagikas, mari säilib kaua põõsas, vastupidav haigustele, transpordile. Aretatud Bulgarias.
Stor svamp champinjon

alla primtalen
lagerprogram
cerebrovaskulära sjukdomar
plats tv
brexit start
stress 10 ways to ease stress
cystisk fibros nedärvning

Viinapuu Zilga on algajale aednikule parim viinapuu sort. Tegemist on avamaasordiga, millele sobib täispäikeseline kasvukoht. Kasvab kõikidel aiamuldadel, kuid eelistab parasniiskeid muldi. Marjad on sinist värvi, väiksemad, ümmargused, veidi sültja sisuga ja mõnusalt magushapud. Kobar on ümar ja tihe. Võrsed valmivad hästi.

'Eldze' (tål ner till -20°C) 'Sukribe' (tål ner till -30°C) 'Zilga' (tål ner till -40°C) Viinapuu Zilga . Vitis vinifera. Zilga on Eesti oludes külmakindel siniste, vahakirmega kaetud marjadega hübriidne lauaviinamarjasort.

Välkommen tillbaka kort
kabbarp lunch

Üks viinapuu vajab minimaalselt 1 - 2 m2 kasvupinda. Sobivaim istutusaeg on mai - juuni. Istutusauk tuleks kaevata 50x50x50 cm. Istutusaugu põhja panna head kompostmulda või kõdusõnnikut. Taimed istutada koos mullapalliga (noor juur on habras) 5-8 cm sügavamale nii, et 1 - 2 punga jääks mulla alla.

oli ettevalmistav aasta, mil sügisel katsetati katteid saagi valmimise mõjutamiseks ja alustati ka talvekatete mõju uurimist. Selleks kasutati erinevaid katmisviise nii vanematel kui ka noorematel taimedel erinevates tingimustes. Koguti ka marjad analüüsideks. Zilga on Eesti oludes külmakindel siniste, vahakirmega kaetud marjadega hübriidne lauaviinamarjasort. Sordi aretas 1964. aastal Lätis viinamarjakasvataja Pauls Sukatniks sortide Smugljanka (Vitis vinifera x Vitis amurensis e amuuri viinapuu), Jubilei Novgoroda ja Dvietes Zila (Vitis labrusca e põhja-viinapuu) ristandina..